Supervisioon

 

Supervisioon on tõhus ennetav ja toetav meede vastutusrikkal või inimestega töötavate elukutsete puhul. Supervisioon, ka tööalane nõustamine, on süsteemne protsess, milles peamine fookus on indiviid, tema tööalased ülesanded ja rollid ning inimese ja organisatsiooni omavaheline interaktsioon. Supervisioonis on fookus töötajal/juhil endal, meie isiklikel tööalastel raskustel ja probleemidel, kuid samas kannab supervisioon vastutuse jagamise rolli. Supervisioon on ka järjepideva erialase õppimise ja arengu tööriist.

Superviisor aitab meil leida ja kasutada isiklikke resursse paremini, planeerida oma töötegevusi tõhusamalt ning aitab välja tuua ja parendada ebaefektiivseid toimetulekuviise tööalases elus. Uuringute kohaselt on supervisioon tihedas korrelatsioonis töörahuloluga.

Supervisiooni eesmärk on toetada töötegija vaimset tervist, säilitada tema töö- ja toimetulekuvõime ning leida lahendusi keerulistele olukordadele. Supervisiooni sisu on isiklike tunde-, mõtte- ja käitumismustrite reflekteerimine, mis aitab märgata eksimusi ja teha paremaid otsuseid. Treenitud superviisor pakub reflektsioonis tõhusaid tööriistu ja objektiivset kõrvalpiku.

Supervisioon tegeleb ka isiklike teemadega, mis sageli võivad vastutusrikkas ametialases elus põhjustada läbipõlemist. hea vaimse tevrisega spetsialist on teadlik oma väärtustest, uskumustest, hoiakutest. teadlikkus vähendab isiklike arusaamade negatiivset mõju töösuhetes. Me kõik toimime isiklike uskumuste süsteemis, kuid vastutusrikastel ja abistavates ametites töötavad inimesed peaksid meeles pidama, et tõhusa tulemuse saavutamiseks peavad nad olema häälestatud oma kliendi/töötaja väärtussüsteemile. Vastutusrikas töö, sh juhtimine, klienditöö, iga abistav elukutse, töö hariduses või sotisaalvaldkonnas on tavaliselt suhteliselt stressirohke. Superviisor otsib ja märkab oma töö käigus allasurutud stressi sümptomeid, mis võivad viia läbipõlemiseni. Superviisor saab aidata panna paika ennetavad strateegiad läbipõlemise vältimiseks.

Kõik vastustusrikkal ametikohal töötavad inimesed peavad järjepidevalt arendama oma oskusi ja lisama oma pagasisse teadmisi. Üks osa sellest on kidnlasti koolitused ja erialased artiklid, raamatud. Teine pool on aga omandatud teadmiste rakendamine tööellu. Supervisioon pakub tehnikaid, stateegiaid ja mudeleid, kuidas oma erialast arengut hoida ajakohasena. Vestlused superviisoriga, sh hinnanguvaba ja professionaalse tagasiside saamine, pakub objektiivset sisekaemust oma töösooritusele ja erialastele oskustele. See pakub võimalust õppida ja praktiseerida uusi oskuseid, leida paremaid võimalusi, kuidas toetada oma kliente/töötajaid.

Meeskonna supervisioonis on olulised teemad töömotivatsioon ja läbipõlemine, ressursside optimaalne kasutamine, suhted ja rollid meeskonnatöös, igaühe individuaalsed ootused, vajadused ja võimalused ning nende sobitumine meeskonda.

Organisatsiooni supervisioonis keskendutakse asutusele kui tervikule. Supervisooni osa om oranisatsiooni analüüs ja diagnostika, juhtide areng ja toetamine, töökultuur – selle loomine või (p)arendamine, eluterve tööhügieeni tagamine.

Superviisor aitab visualiseerida hetkeseisu, toetab eesmärkide seadmist, pakub vahendeid lahenduste leidmiseks, juhib refleksiooniprotsessi ja annab neutraalset tagasisidet toimuvale.
Supervisiooni käigus toimub töötegevuste teadvustamine ja analüüs, misläbi saab võimalikuks isiksuslik ja professionaalne areng.

“Õppimiseks ei piisa üksnes kogemusest. Kui inimene ei õpi reflekteerima oma kogemust, on väga tõenäone, et õpitu ununeb kiiresti või pole õpipotentsiaali optimaalselt ära kasutada. Reflektsioonist tulenevad tunded ja mõtted on need, mille kaudu tekivad uued vaatenurgad, kontseptsioonid ja lahendused. Uued vaatenurgad omakorda võimaldavad tulla efektiivselt toime uute olukordadega“ (Gibbs 1988)

Reflektiivse õppimise oskused toetavad õpitu kiiremat omandamist, mistõttu on see metoodika tulemuslik professionaalsete oskuste arendamisel ja tööalase tõhususe parendamisel.

Soovitan kasutada supervisiooniteenust, kui Teie või organisatsiooni jaoks on olulised:

– erialane enesetäiendamine ja professionaalsuse kasv,
– isiklike ressursside avastamine ja optimaalne rakendamine,
– läbipõlemise ennetamine, märkamine, sellest taastumine,

– töötulemuste kvaliteet,
– inspireeriv ja motiveeriv töökultuur,
– tõhus ja arendav meeskonnatöö,
– tulemuslik tööalaste pingete ja probleemide lahendamine,

– terviklik lähenemine,
– vaimne ja füüsiline tasakaal,
– rahuldust pakkuv elu- ja töökorraldus.