Supervisioon

Soovitan kasutada supervisiooniteenust, kui Teie või organisatsiooni jaoks on olulised:

– erialane enesetäiendamine ja professionaalsuse kasv
– isiklike ressursside kaardistamine ja optimaalne rakendamine
– läbipõlemise ennetamine, märkamine, sellest taastumine

– töötulemuste kvaliteet
– inspireeriv ja motiveeriv töökultuur
– tõhus ja arendav meeskonnatöö
– tulemuslik tööalaste pingete ja probleemide lahendamine

– terviklik vaade töötegijale, organisatsioonile, ühiskonnale

Professionaalne supervisioon (ka tööalane nõustamine) on süsteemne protsess, mille peamine fookus on
töötegija, tema klient ja tööandja.

Supervisiooni eesmärk on toimetuleku- ja töövõime säilitamine, lahenduste leidmine keerulistele olukordadele, läbipõlemise ennetamine, psühholoogilise heaolu toetamine, vaimse tervise hoidmine ning ennekõike järjepideva erialase arengu toetamine. Uuringute kohaselt on supervisioon tihedas korrelatsioonis töörahuloluga.
Superviisor on töötervise hoidja. Ta aitab leida ja kaardistada isiklikke resursse, analüüsida ja peegeldada, luua tervikpilti, siduda tunded ja mõtted, tuua välja ning muuta ebaefektiivseid mustreid.

Meeskonna supervisioonis on kesksed teemad töökultuur, töömotivatsioon ja tulemuslikkus, ressursside optimaalne kasutamine, suhted ja rollid meeskonnatöös.

Organisatsioonisupervisioonis keskendutakse esmalt asutusele kui tervikule, juhtide tegevusele ja toetamisele ning töötaja vaimset ja füüsilist tervist toetava töökultuuri loomisele või (p)arendamisele.

Superviisor kaardistab hetkeseisu, toetab eesmärkide seadmist, pakub vahendeid lahenduste leidmiseks, juhib refleksiooniprotsessi ja annab neutraalset tagasisidet toimuvale.

Professionaalse identiteedi kujundamine: supervisiooni käigus toimub töötegevuste teadvustamine ja analüüs, misläbi saab võimalikuks isiksuslik ja professionaalne areng.

“Õppimiseks ei piisa üksnes kogemusest. Kui inimene ei õpi reflekteerima oma kogemust, on väga tõenäone, et õpitu ununeb kiiresti või pole õpipotentsiaali optimaalselt ära kasutada. Reflektsioonist tulenevad tunded ja mõtted on need, mille kaudu tekivad uued vaatenurgad, kontseptsioonid ja lahendused. Uued vaatenurgad omakorda võimaldavad tulla efektiivselt toime uute olukordadega“ (Gibbs 1988)

Reflektiivse õppimise oskused toetavad õpitu kiiremat omandamist, mistõttu on see metoodika tulemuslik professionaalsete oskuste arendamisel ja tööalase tõhususe parendamisel.